This is the new life !

Jah , nii palju seda "New life"'i oligi...

uus blogi... jätan enda teada. :)

järjekordne uus eluetapp ---

lõpetan sellega siin. :)

I want you!

Ma lähen aina karmimaks!

Mis on meist saanud?


Tahan vastuseid !

Sa võid teha mida hing ihkab


1.Sa võid iga hetk kuhugi sõita, arvestades ainult enda töö ja

rahakotiga, kuid muretsemata mehe soovide ja prioriteetide pärast.

1. Sa võid oma seksika pesu ajutiselt kappi panna ning kanda ebaseksikat, kuid väga mugavat pesu.

1. Sa ei pea seksima siis, kui sa seda üldse ei taha, ega mõtlema välja lõputuid ettekäändeid, miks ei ole täna kõige parem päev armatsemiseks.

1. Sa võid oma korteris või majas alasti ringi käia ning keegi ei pea seda võrgutamiskatseks.

1. Sa ei pea enam lõputult muretsema, et unustad ära tema ema, isa, tädi, onu ja teiste sugulaste lõputu komplekti sünni-, pulma- ja muid aastapäevi.

1. Nüüd sa võid suhelda oma meessoost kolleegideega, kartmata mehe armukadedusstseene. Pane tähele, et võib-olla selliselt talitades, avastadki oma härra Õige, kellele oled juba ammu meeldinud, kuid kes ei julgenud sind kõnetada, kuna sa polnud „vaba“.

1. Sa võid kutsuda oma sõbrannasid, kolleege ja poiss-sõpru, siis kui sa ise seda tahad, mitte ainult nendel õhtutel, kui su mees on oma sõpradega kuskil baaris jalgpalli vaatamas.

1. Sa võid ära süüa kõik maitsvaimad šokolaadikommid karbist, sest sa ju ei pea neid kellegagi jagama. Tegelikult võid üldse kõik kommid ära süüa.

Enam ei jaksa.

Usud sa imedesse!?

AGA VOT MINA USUN. JA USUN KA SEDA, ET KUNAGI EI SULA ÜKSKI JÄÄTIS NII ÄRA, ET SEE VOOLAMA HAKKAKS. USUN KA SELLIST IME, ET KOLLASEST PLIIATSIST VÕIB SAADA JÄRSKU PUNANE - ÜKS KÕIK KUIDAS SEE KA EI JUHTUKS - USUN MA SELLESSE.

Nii lihtne on uskudataolistesse imedesse. Aga kas neil ka mõttet on? No jäätise koha pealt oeks ehk isegi hea selline ime :) , aga vaevalt. Kuid siiski "ära iial ütle iial". Kõik on võimalik.
Tänane inglise proovieksam oli katastrooof, kahetsen juba, et selle valisin. Kuid samas ma mõtlen, et mida ma siis oleksin teinud. Füüsika, mata, keemi - palun ärge tulge solvama - ma ei oska neid ju. :) Ika tundus selleks hea olevat . . . elame näeme :). See proovikas läks aga , otseses mõttes pe*sse. Juhtub ka kõige parematel päevadel. Tahaks nüüd lõppu, tahaks nüüd kiiret lõppu.
Oodates proovieksami ukse taga oli selline kõhuvalu, arvasin, et tänast päeva ma üle ei ela. aga näe juhtus ime ja istun kodus, kirjutan blogi ja mõtlen . . . (kuidas mingi sõna välja kirjutatakse . . . mitme "k" tähega või kas "k, g, p, b, t, d" fak , need on siiamaani sassis ) . . .aa ei ei nüüd on veel suurem jama KOMAD . .. minu armsad KOMAD! :D . Ma ei oska neid. Veel üks asi mida ma ei oska.
Minu puhul ei ole mõted oma suud kulutada ja öelda asju milles ma hea olen . . . sest selliseid asju ei ole lihstalt olemas , milles ma hea olen . . .
Peaks prostituudiks minema, pole seda ametit veel proovinud. :) äkki leian oma kutsumuse. Arh, kuidas ma ei meeldi endale. Veel vähem rääkida sellest nn. lugupidavast härrast klassi ees , kes tundub mulle täieliku eeslina! Kurja kuidas ma ei salli teda. Aga ma pean ülesaama. Tasapisi. niisiis Minu inka proovikas on peees ja minu kirjand tuleb valulik komadele - mida ma ei pane või siis mille ma panemata jätad ( aeg oleks vasakule mõelda ) kus on nüüd kõik need , I R V A poisid kes naeravad teiste lolluste üle ja naeravad iseg siis kui selleks põhjust pole. Kurat küll. Ma pean nendega ka veel lõpuni vastupidama. Üldse ei taha . KOHE ÜLDSE EI TAHA !!!

Tean mis mul viga on - aga ma lihtsalt ei oska seda sõnadesse panna. Ma tean enda probleemi. . .aga just nendest sõnadest jääb väheks.
***
Ma arvan , et varsti on kõik läbi. . . mingis mõttes. Et varsti ei ole meid. Sind ja mind. Ja varsti - MA LOODAN - ei ole ka neid! fuk u šakers :D

Oleks ma vaid kirjanik ja oskaks sõnu seada nii, et teised minu mõttest ja mõtetest aru saaksid. Vahest jookseb see "nii nimetatud" juhe nii kokku, et enam midagi välja ei suuda mõelda, kuidas panna sõnu ritta ja väljendada ennast- hästi ja korralikult , et minust valesti aru ei saadaks.

Varsti ongi see aega käes. Töö(karjäär), mees, oma kodu, laps(lapsed) ja vanadus(põlv). Kõik see surub peagi peale. Selleks, et elu väärtuslikult elada - peaks nagu pingutama, aga mida mina teen. Olen toppama jäänud . . . kuhugi sinna töö ja mehe vahele. Enam ei tea - mida edasi teha või tahta. Kuidas olla või mida mõelda. Edasi peaks tulema oma kodu... kodu... olen 19 ja mõtlen kodule. See pole normaalne , mul on kodu - oma kodu katus peakohal ja kõik on korras (kui väljajätta minu auto, mis seisab töökojas ja mida parandatakse) kõik on korras.

Olen arusaanud, et täiskasvanut enam ümber ei õpeta.

Tahan olla parem kui praegu ... palju parem. Tahan olla . . . omamoodi. Aga vahest . . . lähen ja elan teiste järgi.

Näete jälle jooksis juhe kokku.

Peaksin praegu õppima kirjandust ja füüsikat. Homme on mõlemas arvestused. Kirjandus peaks olema minu lemmik - aga millegi pärast ma ei tunne selle vastu enam midagi.

KÕIK ON VÕIMALIK!

rasedus?